Failid, iseäranis muusikafailid, võivad olla üpris arusaamatud. CD-plaadilt MP3-sid tõmmates ei vaevu sugugi igaüks failidele korrektseid nimetusi andma – ja kui nad seda teevadki, siis on inimestel erinevad viisid lugude nimetamiseks ja sortimiseks. Säärases olukorras tõttab appi MusicBrainz Picard.

Neliteist aastat tagasi tegin mitu Faith No More’i plaati MP3-deks. Tol ajal andsin failidele nimed, mis tundusid mulle igati loogilised – “01.mp3”, “02.mp3” jne. Pidasin end väga leidlikuks, sest nulli lisamine loo numbri ette aitas neid Windows Exploreris korrektselt sortida.
 


Tänaseks on säärane nimetamissüsteem minu jaoks ammendunud. Sorteerin terve muusikakogu hoolikalt artisti ja albumi nime järgi ning lisan igale failile loo numbri ja täisnimetuse (“05 Tremendous Dynamite.mp3”). Vanade MP3-failide ümbernimetamine vastavalt uuele süsteemile võtaks tohutult aega ja oleks närvesööv tegevus.
 


Veidi lihtsam kui faile käsitsi ümber nimetada oleks tõmmata neile pealkirjad CDDB- või FreeDB.org-andmebaasist. Mõlemad on vanad ja sissetöötatud projektid (viimane põhineb esimesel), mis tuvastavad muusikat “digitaalse sõrmejälje” abil. Paraku keskenduvad mõlemad andmebaasid CD dele tervikuna, mitte üksikutele muusikafailidele. Seevastu MusicBrainzi andmebaas (kuhu Picard päringud saadab) tugineb üksiklugudele – igal lool on oma sõrmejälg.

Samuti on halb, et mõlemad süsteemid rakendavad kasutajate sisestatud informatsiooni, ilma et seda eelnevalt läbi vaadataks. Seega võib ühel plaadil olla 10 vastet, mis kubisevad kirjavigadest või suurtähe veidrast kasutusstiilist. MusicBrainz võimaldab kasutajatel sisu muuta, kuid teised kasutajad peavad sellele hinnangu andma, enne kui kirje andmebaasi sisestatakse ja seda hakatakse päringutele vastuseks väljastama. Tänu sellele on tulemused korrektsemad ja topeltandmeid vähem.

MusicBrainz Picardi kasutusele võtmiseks kulub vaid mõni hetk. Kõigepealt “poetatakse” failid rakendusse – seda võib teha pukseerimise teel või kasutada sisseehitatud kataloogipuud. Seejärel tuleb failid “klasterdada”, mille tulemusena need jagatakse arusaadavatesse gruppidesse (enamasti albumite järgi).

Kui failid on klasterdatud, siis võib klõpsata valikule “Lookup” või “Scan”. Neist funktsioonidest esimene võtab käsile terve klastri korraga ja kasutab päringu sooritamiseks kõiki olemasolevaid metaandmeid. See on üpris kiire.

Mõnikord “Lookup”-funktsioon ei tööta ja sellisel juhul tuleb valida “Scan”-funktsioon. Skaneerimine toimub failihaaval ning tugineb iga helifaili sõrmejäljele. See meetod on tunduvalt aeglasem, kuid toimib ikkagi.

Kui sa juba tead, missuguseid faile tahad sildistada (minu puhul oli see Faith No More’i album), siis võid serverile kas või käsitsi päringu esitada. Sisesta Picardi otsingulahtrisse “Faith No More” ning sinu veebibrauseris avaneb nimekiri kõigist selle bändi väljaannetest. Informatsiooni tõmbamiseks Picardisse tuleb teha vaid üks hiireklõps.

Kui soovitud albumi andmed on käes, siis tuleb need albumile tõmmata. Enamasti seostab Picard kõik metaandmed õigete failidega, ent vajadusel on võimalik parandusi teha.

Picard kasutab failisiltide uuendamiseks metaandmeid, kuid sa võid lasta faile ka ümber nimetada ning paigutada neid kaustadesse, kuhu need sinu meelest paremini sobivad. Lühidalt öeldes on MusicBrainz Picard väga tõhus ja kvaliteetne abivahend üüratus ning laialivalguvas muusikakogus korra loomiseks.

Väljatöötaja koduleht: musicbrainz.org/doc/MusicBrainz_Picard

Ülevaate põnevast tasuta tarkvarast toob Teieni meie partner Gizmos.ee