Raamat kõneleb sellest, mis on Eesti looduses vägevat ehk erilist.

Seda tehakse nähtuna kahest vaatenurgast. Esiteks tuuakse välja jooni, mis on tähelepanuväärsed, kui vaadata Eestit kaugemalt, Euroopa taustal või isegi veelgi kaugemalt (pankrannik, meteoriidikraatrid, puisniidud jne). Autor pakub siin tihti võrdluseks paiku mujal maailmas, kus ta viibinud. Teisalt kirjeldatakse paiku ja objekte meie looduses, mida eesti rahvas ise on oluliseks pidanud, mille järgi Eestit ja oma identiteeti määratlenud (näiteks Taevaskojad Ahja jõel, Ontika pank, Suur Munamägi), või siis paiku ja objekte looduses, mille kohta ohtralt pärimusi (ohvriallikad, pühapuud jne). Peatükkide ülesehituses lähtutakse n.ö võtmepaikadest, mida käsitletakse põhjalikumalt, edasi tutvustatakse teisi sarnaseid paiku Eestis ja tehakse siis üldistusi. Kirjutuslaad on esseistlik, teksti on põimitud autori arutlusi, isiklike muljeid ja elamusi. Raamatu algusosas on põhirõhk eluta loodusel, lõpuosas elusloodusel.

Raamat on mõeldud kõigile loodusesõpradele.